Veresoon

See artikkel räägib bioloogilistest veresoontest; kunstlike veresoonte kohta vaata artiklit Kunstlikud veresooned

Veresoon (ladina keeles vas sanguineum, mitmuses vasa sanguinea; varasemas eesti keeles ka: aader) on looma, sealhulgas inimese torukujuline elund (soon), milles voolab veri. Veresooned kuuluvad vereringeelundkonda.

Veri ringleb mööda veresooni, liikudes südamest kudedesse ja kudedest tagasi südamesse. Kõrgematel loomadel moodustavad veresooned koos südamega suletud süsteemi, kus voolav veri on alati seinte vahel. Vere ja teiste kudede vaheline põhiline ainevahetus toimub kõige väiksemate veresoonte, juuspeente kapillaaride seinte kaudu.

Südamest kudede poole viivaid veresooni nimetatakse arteriteks. Kõige suurem neist on aort, mis imetajatel (sealhulgas inimesel) väljub südame vasakust vatsakesest. Aort hargneb väiksemateks arteriteks. Kõige väiksemaid artereid nimetatakse arterioolideks. Need suubuvad kapillaaridesse.

Verd südame suunas juhtivaid veresooni nimetatakse veenideks. Kapillaarid suubuvad kõige väiksematesse veenidesse, mida nimetatakse veenuliteks. Sealt kulgeb veri suurematesse veenidesse. Kõige suuremad veenid on kaks õõnesveeni, mille kaudu imetajatel jõuab veri südame paremasse kotta.

Inimeste ja teiste kõrgemate selgroogsete suures vereringes kannavad arterid hapnikurikast verd (arteriaalset verd) ja veenid hapnikuvaest verd (venoosset verd), väikeses vereringes ümberpöördult.

Inimesel algab väike vereringe südame paremast vatsakesest kopsutüvega, suur vereringe saab alguse südame vasakust vatsakesest aordiga.