Vesinikuenergeetika

Eesti idufirma PowerUP Energy Technologies asutaja Ivar Kruusenberg vesinikkütusel töötava seadme prototüübiga Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituudis 2017. aastal.

Vesinikuenergeetika on vesiniku kasutamine kütusena nii kütteks, sõidukites[1], energia hoiustamiseks kui ka kaugveoks.

Vesinikuenergeetikat on välja pakutud tuleviku vähese CO2-heitega majanduse osana. Vesinikku peetakse globaalse soojenemise piiramisel üheks fossiilkütuste alternatiiviks, sest vesiniku põlemine tekitab süsihappegaasi asemel ainult vett. 2019. aastal kasutati vesinikku tööstuses vaid lähteainena, et toota ammoniaaki ja metanooli ning töödelda naftat.[viide?]

Vesinikgaas ei ole looduslikult kättesaadav. 2019. aastal toodeti 70 miljonit tonni vesinikku, millest peaaegu kõik saadi maagaasi ümbertöötamisel metaangaasiks.[2] Ülejäänu toodeti elektrolüüsi käigus kõrvalsaadusena. Väheses koguses toodetakse vesinikku spetsiaalselt ka veest. Nii metaangaasi ümbertöötamine kui ka elektrolüüs on praegu ebaefektiivsed protsessid. Metaangaasi ümbertöötamine tekitab kõrvalsaadusena süsihappegaasi.[3]

  1. "A portfolio of power-trains for Europe: a fact-based analysis" (PDF) (inglise). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 1.08.2019. Vaadatud 06.10.2019.
  2. John Snyder. "Hydrogen fuel cells gain momentum in maritime sector" (inglise). Vaadatud 06.10.2019.
  3. Committee on Climate Change. "Hydrogen in a low-carbon economy" (PDF) (inglise). {{netiviide}}: |failitüüp= nõuab parameetrit |url= (juhend); parameeter |vaadatud= nõuab parameetrit |url= (juhend); puuduv või tühi |url= (juhend); tundmatu tühi parameeter: |https://www.theccc.org.uk/wp-content/uploads/2018/11/Hydrogen-in-a-low-carbon-economy.pdf Väljaanne= (juhend)

From Wikipedia, the free encyclopedia · View on Wikipedia

Developed by Tubidy