Vormsi lade

Vormsi lade on ülemordoviitsiumi ladestiku regionaalne kronostratigraafiline üksus (lade).^[1] Vormsi lademe all lamab Nabala lade ja temal lasub Pirgu lade. Koos Nabala lademega kuuluvad nad Harju ladestiku Kohila alamladestikku. Üleilmses standardis vastab sellele Katy lade.

Ladet hakkas esimesena eristama Vladimir Jaanusson aastal 1944. Lademe stratotüüp asub Saxby rannas, kus ligi 570 meetri ulatuses paljanduvad Vormsi lademe keskmised ja ülemised kihid (0.76 m). Sealne paljand jätkub ka vee all.^[2] Lademe laiendatud stratotüüp on pärit Hullo puuraugust number 385 .^[3] Lade on saanud nime Vormsi saare järgi.

Lademe vanus on 450,8...449,8 miljonit aastat. Litostratigraafiliselt vastab sellele Põhja- ja Loode-Eestis Kõrgessaare kihistu, milles on eristatud Hullo, Paope ja Saxby kihistikud. Kesk-Eestis vastab sellele Tudulinna kihistu, Lõuna-Eestis aga Fjäcka kihistu.^[4] Väljaspool Eestit eristatakse selles veel Skrunda kihistut ja Meilūnai kihistut, samuti ka Dobilinė, Revuona ja Kaimynai kihistikke. Rootsi Siljani meteoriidikraatris esindab seda Fjäcka kihistu kiltkivi.^[5]

Lademe paksus Eestis on 0,3–22 m.^[1] Lademe alumine piir on selgesti eristatav, seal kasvab fossiilide arvukus hüppeliselt.^[6]

Lademe avamusala ulatub Põhja-Hiiumaalt Lohusuusse, läbides Vormsi, Lääne-Nigula, Kohila, Tapa ja Viru-Jaagupi.^[1] Lade on avamusalast lõunas esindatud üle kogu Eesti, puududes üksnes Valmiera-Mõniste-Lokno kerkealal.^[7]

Lade paljandub näiteks Kõrgessaares, Aulepas ja Kohilas.^[1]

Lademe kivimkoosseisus on palju savikat ja peitkristalset lubjakivi.^[8] Lademe lõunaosas asendab selle musta värvi kiltkivi.