Walter Model

Otto Moritz Walter Model (24. jaanuar 1891 Genthin, Saksi-Anhalt – 21. aprill 1945) oli Saksamaa sõjaväelane.

Model astus 1909 Saksa keiserlikku armeesse ja sai 1910 leitnandi auastme.

Esimeses maailmasõjas teenis ta jalaväeohvitserina. Aastal 1915. autasustati teda Raudristi 1. klassiga. Aastal 1917 ülendati ta kapteniks (hauptmann). 1918. aastal sai ta Prantsusmaal kompanii komandörina teenides raskesti haavata.

Pärast Esimese maailmasõja lõppu oli Model üks neist 4000 ohvitserist, kes jäid 1919. aastal edasi teenima Reichswehris. 1929. aastal ülendati ta majoriks ning Model asus teenima "tehnilise sõjategevuse" sektorisse, koht kus Reichswehr arendas välja neile keelatud mehhaniseeritud ja soomustatud väeüksusi ja doktriine. 1934. aasta oktoobris ülendati ta ooberstiks ning Model asus aastaks 2. jalaväerügemendi ülema kohale. Pärast aastast teenistust rügemendiülemana jätkas ta tööd soomusvägede taktikaliste doktriinide kallal. 1938. aastal ülendati ta kindralmajoriks ja määrati IV korpuse staabiülemaks, amet mida ta pidas ka Poola sõjakäigu ajal.

Aprillis 1940 ülendati Model kindralleitnandiks ja määrati 16. armee staabiülemaks. Sellel ametikohal tegi ta kaasa ka sissetungi Lääne-Euroopasse. Oktoobris 1940 määrati ta 3. tankidiviisi ülemaks. Sellel ametikohal võttis ta osa ka sissetungil Nõukogude Liitu ja et tema diviis mängis võtmerolli suurte Punaarmee üksuste sissepiiramisel Minski ja Smolenski juures, teenis ta nende lahingute eest välja Rüütliristi. Oktoobris 1941 ülendati Model tankivägede kindraliks ja määrati XXXXI korpuse komandöriks ja operatsiooni "Taifuun" käigus osalesid tema väed Vjazma sissepiiramisel ning tema väed jõudsid 20 kilomeetri kaugusele Moskvast, kuni Punaarmee pani pealetungi seisma. Nende lahingute eest anti Modelile tammelehed Rüütliristi juurde.

Jaanuaris 1942 nimetati Model 9. armee komandöriks ning pisut hiljem ülendati ta kindralooberstiks. 9. armee kaitses Rževi eendit kuni 1943. aasta alguseni, mil Hitler andis käsu linn maha jätta. Edukate kaitselahingute eest Rževi ümbruses autasustati Modelit Rüütliristi juurde käivate mõõkadega.

Aastal 1943 juhatas Model operatsiooni "Tsitadell" käigus põhjapoolset rünnakugruppi. Ta oli operatsioonikava vastu ning talle ei olnud ka meelt mööda Hitleri käsk jätkata operatsiooni ükskõik millistes tingimustes. Hiljem andis Hitler küll taganemiskäsu ja Modelil õnnestus oma vägedega Orjoli kandis Punaarmee haardest pääseda.

Jaanuaris 1944 nimetati Model väegrupi Nord ülemaks ning ülendati välimarssaliks. Märtsist asus Model juhatama väegruppi Süd, augustis määrati ta väegruppi Mittet. Vaatamata sellele, et Hitler keeldus lubamast tõmmata 4. armeed ja 9. armeed Dvina jõe joonele kaitsepositsioonidele ning mõlemad armeed selleläbi pea hävisid, anti Modelile teemandid Rüütliristi juurde.

Augustis viidi Model üle läände kogu läänes asuva Saksa väekontingendi ülemjuhataja ametikohale. Pärast olukorraga tutvumist nõudis ta 30 lisadiviisi rindele ning tuhandeid mehi praegu võitlevatele väeüksustele täienduseks. Kolme nädala pärast Model tagandati sellelt ametikohalt ning määrati väegrupi B ülemjuhatajaks. Sellele postile jäi ta kuni armeegrupi laialisaatmiseni 1945. aasta aprillis.

Uskudes, et välimarssalid ei tohiks alla anda, sooritas Model 21. aprillil 1945 Duisburgi ja Lintorfi vahelises metsas enesetapu, tulistades endale pähe. Model on maetud Saksa sõjaväekalmistule Vossenacki linna (Soldatenfriedhof Vossenackile).