Welfid

See artikkel vajab toimetamist. (September 2011) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

See artikkel ootab keeletoimetamist. Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Welfid on Euroopa dünastia, millest on pärit olnud paljud Saksa ja Suurbritannia monarhid 11.–20. sajandini.

Welfid on Este dünastia vanem haru, dünastia, mille varaseimad tuntud liikmed elasid 9. sajandil Lombardias. Sel põhjusel kutsutakse seda mõnikord ka Welf-Este. Selle haru esimene liige oli Welf IV; ta päris Vanema Welfide dünastia vara, kui tema emapoolne onu Welf III aastal 1055 suri. Aastal 1070 sai Welf IV Baieri hertsogiks.

Welf V abiellus krahvinna Matilde di Canossaga, kes suri lastetuna ja jättis talle oma valdused, sealhulgas Toscana, Ferrara, Modena, Mantova ja Reggio, mis mängisid rolli Investituuritülis. Kuna Welfide dünastia asus selles tülis paavsti poolele, said paavsti poolehoidjad Itaalias tuntuks kui "gvelfid"; vaata gvelfid ja gibelliinid.

Heinrich Must, Baieri hertsog aastatel 1120–1126, oli esimene kolmest Welfide dünastia hertsogist, kes kandsid sama nime. Tema poeg, Baieri ja ka Saksimaa hertsog Heinrich Uhke, oli keisri valimistel soositud kandidaat Hohenstaufenite dünastia Konrad III vastu. Heinrich kaotas valimised, kuna teised vürstid kartsid tema võimu ja temperamenti, ja aeti Konrad III poolt oma hertsogkondadest ära.

Heinrich Lõvi sai oma isa kaks hertsogkonda tagasi, Saksimaa aastal 1142 ja Baieri aastal 1156. Aastal 1158 abiellus ta Matildaga (1156–1189), Henry II ja Akvitaania Eleanori tütrega ning Richard Lõvisüdame õega. Väljaaetuna oma hertsogkondadest pärast Legnano lahingut aastal 1176 keiser Friedrich I ja teiste Saksa keisririigi vürstide poolt, kes olid innukad hõivama osi tema tohututest valdustest, asus ta aastal 1180 eksiili oma äia Henry II õukonda Normandias, kuid naasis kolme aasta pärast Saksamaale. Heinrich suri aastal 1195.

Tema poeg Otto von Braunschweig valiti kuningaks ja krooniti keisriks kui Otto IV. Tema pojapoeg Otto Laps sai aastal 1235 Saksimaa ühe osa, uue Braunschweig-Lüneburgi hertsogkonna hertsogiks, ja suri siin aastal 1252. Welfide Braunschweig-Lüneburgi dünastia jätkas valitsemist Hannoveris kuni Georg V, Austria liitlase Austria-Preisi sõjas, kaotuseni ja Hannoveri annekteerimiseni Preisimaa poolt.

Aastal 1692 ülendati Calenberg liini hertsog keiserliku kuurvürsti seisusse ja sai tuntuks kui Hannoveri kuurvürst. Tema poeg, Georg Ludwig, päris aastal 1714 Briti trooni (en:Act of Settlement 1701). Welfide dünastia liikmed jätkasid Suurbritannia valitsemist kuni kuninganna Victoria surmani aastal 1901; Suurbritannias olid nad tuntud kui Hannoveri dünastia.

Hannover ise ülendati kuningriigiks aastal 1814, kuid annekteeriti Preisimaa poolt Austria-Preisi sõja käigus aastal 1866, milles Hannover oli Austria poolel. Dünastia vanem liin valitses palju väiksemat Braunschweig-Wolfenbüttelit. See liin hääbus aastal 1884. Kuigi hertsogkonna oleks pidanud pärima viimase Hannoveri kuninga poeg, jättis tema truudusetus keisrile hertsogkonna trooni tühjaks aastani 1913, kui tema poeg Ernst August abiellus keiser Wilhelm II tütrega ja päris hertsogkonna. Tema valitsemine oli siiski lühiajaline, kuna monarhia jõudis lõpule pärast Esimest maailmasõda aastal 1918.

Welfide dünastia kestab edasi. Selle praegune pea on Ernst August von Hannover.