Kiraalsus

Kaht liiki meretigude kojad, mis on teineteise suhtes peegelpildid, kuid mitte ühitatavad
Aminohappe kaks mitteühitatavat käelist molekuli (NB! rühmad R on suunatud tasapinnast ettepoole ning rühmad NH2 ja COOH tahapoole)

Kiraalsus ehk käelisus on üks asümmeetria (sümmeetria puudumise) viis, mille puhul objekt või süsteem ei ole identne oma peegelpildiga. Kiraalne on mistahes kujund, kui selle peegeldust tasapinnalises peeglis ei saa viia kokkulangevusse lähtekujundiga – nii nagu meie parem ja vasak käsi või ühe paari kindad ei ole ühitatavad.

Kiraalsus on ruumilise objekti omadus esineda ühitamatute peegelkujutiste paarina. Kiraalsusega on tegemist bioloogias, füüsikas, keemias ja matemaatikas. Akiraalsed (mittekiraalsed) on objektid, mis on identsed oma peegelpildiga.

Looduses on kiraalsus laialt levinud nähtus. Kogu elusloodus, selle hulgas meie ise, on ehitatud orgaanilisest materjalist, seejuures suures osas asümmeetrilistest molekulidest. Süsiniku aatom nelja erineva rühmaga loob tüüpilise kiraalse keskme, mistõttu saavad esineda käelised isomeerid, mille peegelpildid ei ühti. Enamik looduslikke biomolekule esineb vaid ühe käelise isomeerina. Keerulise struktuuriga molekulides esineb mitmeid kiraalseid tsentreid, mistõttu võimalike stereoisomeeride arv võib suureneda oluliselt. Näiteks pikad polümeersed DNA molekulid on paremakäelise kruvina spiraaliks keerdunud.


From Wikipedia, the free encyclopedia · View on Wikipedia

Developed by Tubidy