Rootsi Pommeri

Rootsi Pommeri Svenska Pommern Schwedisch Pommern 1630–1815
Rootsi lipp Pommeri vapp
Rootsi Pommeri (oranž) Rootsi impeeriumi osana aastal 1658
Valitsusvorm	vürstiriik Rootsi dominioon Saksa-Rooma riigi territoorium aastani 1806
Osa	Rootsi kuningriik
Hertsog	Gustav II Adolf (esimene)
Hertsog	Karl XIII (viimane)
Pealinn	Stettin (1630–1720) Greifswald (1720–1814)
Religioon	luterlus
Ajalugu ja sündmused Stettini rahu (1630) 10. juuli 1630 Vestfaali rahu 24. oktoober 1648 Stettini rahu (1653) 4. mai 1653 Stockholmi rahulepingud 21. jaanuar 1720 Kieli rahuleping Viini kongress 14. jaanuar 1814 4./7. juuni 1815
Peamised keeled	alamsaksa/saksa rootsi
Eelnev Järgnev Pommeri hertsogkond Pommeri provints (1815–1945)

Rootsi Pommeri oli Läänemere rannikul tänase Saksamaa ja Poola territooriumil asunud Rootsi dominioon aastatel 1630–1815. Poola-Rootsi sõja ja kolmekümneaastase sõja järel oli Rootsi enda kontrolli alla saanud ulatusliku osa Läänemere lõunarannikust, sealhulgas Pommeri ning Liivimaa ja Preisimaa osad (dominium maris baltici).

Rootsi, millel oli alates Stralsundi piiramisest 1628. aastal Pommeris garnison, oli 1630. aastal sõlmitud Stettini rahuga saanud mõjusa kontrolli Pommeri hertsogkonna üle. 1648. aastal sõlmitud Vestfaali rahuga ja 1653. aastal sõlmitud teise Stettini rahuga sai Rootsi enda valdusse Lääne-Pommeri (saksa Vorpommern) koos Rügeni, Usedomi ja Wolini saartega ning riba Ida-Pommerist (saksa Hinterpommern). Rahu üle räägiti läbi, kui Rootsi kuninganna Kristiina oli alaealine ja Rootsit valitses aristokraatia. Selle tulemusena ei liidetud Pommerit Rootsi külge nii, nagu Prantsusmaa tegi oma vallutustega. See oleks tähendanud pärisorjuse kaotamist, mida praktiseeriti seal alates 1616. aasta Pommeri talupojaseadustest. Selle asemel jäi Pommeri osaks Saksa-Rooma riigist, tehes Rootsi valitsejatest tiitli Reichsfürsten kandjad ja jättes kohalikule aadelkonnale täieliku kontrolli maapiirkondade ja sealsete elanike üle. Kuigi pärast seda, kui 17. sajandi lõpus valitsenud Rootsi kuningad oma poliitilise võimu tagasi said, rakendus mõisate riigistamine ka Pommeri aadlike suhtes, jätkasid Vestfaali rahu tingimused Rootsi dominioonide ühtlustamise poliitika takistamist Pommeris 1806. aastani, kui Saksa-Rooma riik likvideeriti.

1679. aastal kaotas Rootsi Saint-Germain-en-Laye rahuga suurema osa Odra jõest itta jäänud Pommeri valdusi ja 1720. aastal kaotati Stockholmi rahulepingutega ka Peene jõest lõunas ja Peenestromi jõest idas asunud valdused. Need Brandenburg-Preisimaale loovutatud alad ühendati Pommeri provintsiga.1720. aastal sai Rootsi Frederiksborgi rahuga tagasi need osad oma dominioonist, mille riik oli 1715. aastal Stralsundi piiramisega Taanile kaotanud.1814. aastal loovutas Rootsi kuningriik oma Pommeri valdused Napoleoni sõdade tulemusena (pärast Kieli rahulepingu sõlmimist) Taanile ja sai vastu Norra. 1815. aastal pärast Viini kongressi läks piirkond Preisimaa omandusse.